Tuesday, December 18, 2012

Dalmaatsia koer

Dalmaatsia koera sünnimaa on Jugoslaavia, kus teda kasutati talli- saate- ja valvekoertena. Dalmaatsia koer on paljudes maades tuletőrje maskotiks, seda eelkőige sellepärast, et teda kasutati näriliste püüdjana tuletőrjepunktides.

Dalmaatsia koera päritolu on senini üsna ebaselge ja toetub üksnes oletustele. Vaaraode iidsetest hauakambritest avastatud jooniste ja muude sarnaste maalide alusel, mis pärinevad 16st-18st sajandist, võib oletada, et dalmaatsia koera tunti juba tuhandeid aastaid tagasi. 14. sajandist ja 1719. aastast pärit kirikukroonikad rõhutavad selgesti, et tõug on pärit Vahemere piirkonnast ja eelkõige Dalmaatsia ranniku lähistelt.
1792. a. avaldatud Thomas Bewicki raamat sisaldab dalmaatsia koera kirjeldust ja illustratsiooni. Bewick viitab tõule kui “dalmaatsia või kaarikukoerale”. Dalmaatsia koera esimese standardi kirjutas inglane Vero
Shaw aastal 1882; 1890. a. muudeti see tõu ametlikuks standardiks.

Tänapäeval on ta populaarne seltsikoer, aga ka suurepärane harrastuskoer nt agility.

Iseloomult on Dalmaatsia koer truu ja lojaalne, teda on suhteliselt kerge őpetada, ta on mänguhimuline ja energiline. Nad sobivad suurepäraselt perekoeraks, armastavad lapsi. Vajavad palju liikumist, seega sobivad aktiivsele inimesele.

Dalmaatsia koer on keskmist kasvu, turjakőrgus 54-61 cm, kaal 24-32 kg. Karvkate on lühike, läikiv, värvuselt valge mustade vői maksapruunide täppidega.

http://www.koer.ee/Dalmaatsia_koer.html

iPod Shuffle

iPod Shuffle on kaasaskantav digitaalse audio meedia mängija, mis on loodud Apple Inc-i poolt. See on kõige väiksem mudel Apple iPod-idest ning on esimene, mis kasutas flash mälu. Esimene mudel kuulutati välja Macworld Conference'il 11. jaanuaril 2005. Hetkel kõige uuem mudel, neljas, toodi turule 1. septembril 2010.[1]

Vastuvõtt ja mõju
iPod Shuffle avaldati samal ajal kui Mac Mini. Need kaks toodet koos näivad Apple'i teadliku otsusena saamaks osa odavamast turu poolest ja saavutamaks turul rohkem tähelepanu. Juba varem oli Apple'i iPodi (eriti iPod Mini) edu vähendanud odavamate flash-mäluga pleierite osakaalu turul. 2005. aasta aprilliks oli iPod Shuffle tootja jaoks oma kasumlikkust juba tõestanud. Kuigi Apple ei ole välja käinud ühtegi iPod Shuffle'i müüginumbrit, siis analüütikud hindasid 5,3 miljonist müüdud iPodist Shuffle'i osaks umbes 1,8 miljonit. NPD Group arvas, et iPod Shuffle sai välkmäluga mängijate turuosast umbes 43%, olles turul olnud ainult 2 kuud.[12] 2006. aasta septembris avaldas Apple'i CEO Steve Jobs, et Apple oli müünud selle ajaga 10 miljonit iPod Shuffle'it.
http://et.wikipedia.org/wiki/IPod_Shuffle

iPod

iPod



iPod on kaasaskantav meediamängija, mida valmistab ja toodab Apple.
Tootevalikus on praegu kõvakettal baseeruv iPod Classic, puutetundliku ekraaniga iPod Touch, kompaktne iPod Nano ja ülikompaktne iPod Shuffle. iPod Mini ja iPod Photo mudelite tootmine on lõpetatud. iPod Classicud säilitavad andmeid sisemisel kõvakettal, ülejäänud iPodi mudelid kasutavad aga välkmälu, et võimaldada väiksemaid mõõtmeid.
Nagu ka paljud teised digitaalsed muusikamängijad, võivad ka iPodid töötada väliste andmekandjatena. Mälumaht varieerub vastavalt mudelitele, ulatudes 2 GB-st iPod Shuffle'i puhul kuni 160 GB-ni iPod Classicul.
iPodi seeria tuleku kuulutas Apple välja 23. oktoobril 2001. a ning esimene iPod jõudis turule 10. novembril 2001.a. 7. septembril 2005 lõpetati iPod Mini tootmine ning see asendati uue iPod Nanoga. 28. juunil 2005 lõpetati ka iPod Photo tootmine.

Ajalugu

 
Erinevad iPodi mudelid, mille tootmine on kas lõpetatud või toode uuendatud
Sajandivahetuse paiku hakkas Apple tootma tarkvara personaalsete digitaalseadmete kasvavale turule. Digitaalsed kaamerad, fotoaparaadid ja märkmikud olid selleks ajaks saavutanud juba küllaltki hästi välja kujunenud turuosa. Apple'i hinnangul olid aga tollased kaasaskantavad meediamängijad seevastu kas suured ja kobakad või väikesed ja kasutud ning nende kasutajaliidesed olid "uskumatult kohutavad", nii et Apple otsustas ise parema toota. Tollase Apple’i tegevdirektori Steve Jobsi käsul moodustas Apple’i riistvaraosakonna peainsener Jon Rubinstein töörühma iPodi väljatöötamiseks, kaasates teiste hulgas ka riistvarainsenere Tony Fadelli ja Michael Dhuey’t ning disainer Jonathan Ive’i. Toode arendati välja vähem kui aastaga ning esitleti 23. oktoobril 2001. Jobs kirjeldas seda kui Maciga ühilduvat seadet, millel on 5 GB-ne kõvaketas ning mis "paneb 1000 laulu sulle tasku".
Apple ei töötanud iPodi tarkvara välja täielikult firmasiseselt, vaid kasutas PortalPlayeri alusplatvormi, mis põhines kahel ARMi tuumal. Apple palkas lisaks veel ühe firma: Pixo, et too aitaks kujundada kasutajaliidest Steve Jobsi enda järelevalve all. Apple proovis aastate jooksul jätkuvalt parandada kasutajaliidese väljanägemist. Põhiliselt muudeti ainult pisidetaile nagu näiteks šrifti, aga 2007. aastal tegi Apple ka veidi suurema muutuse: koos kuuenda generatsiooni iPod Classicu ja kolmanda generatsiooni iPod Nano väljatulekuga Apple nö poolitas ekraani nii, et menüüd kuvatakse vasakul pool ning albumite kaanepildid, fotod või videod paremal pool.
2007. aasta septembris juhiti Apple'i ja patendifirma Burst.com vahelise kohtuprotsessi ajal tähelepanu iPodiga sarnasele seadmele, mis töötati välja 1979. aastal. Kane Kramer taotles 1981 patenti oma "plastikust muusikakarbile", mida ta kutsus nimega IXI. Ta ei suutnud koguda piisavalt raha, et pikendada oma toote ülemaailmset patenti ning see aegus. Kramer ei saanudki kunagi oma ideest kasu.
Nime iPod pakkus välja vabakutseline reklaamikirjanik Vinnie Chieco. Nimi iPod tuli talle väidetavalt pähe filmi "Kosmoseodüsseia 2001" repliigist "Open the pod bay door, Hal!". Pärast mõningast uurimustööd leiti aga, et toode nimega iPod on juba olemas. New Yorgist pärit Joseph N. Grasso oli oma "avaliku internetikioski" kaubamärgi registreerunud 2000. aastal iPodi nime all. Grasso loovutas iPodi kaubamärgi Apple'ile 2005. aastal.

Tarkvara

iPodi seeria tooted suudavad esitada paljusid audio faili formaate: MP3, AAC, M4A, Kaitstud AAC(Apple iTunesi poest), AIFF, WAV, Apple Lossless jt. Seoses iPod Photo müügile tulekuga kaasnes ka võimalus kuvada JPEG, BMP, GIF, TIFF ja PNG laiendustega pildifaile. Mõned iPodid suudavad ka lisaks esitada MPEG-4 (H.264/MPEG-4 AVC) ja QuickTime’i videoformaate, kuid seejuures kaasnevad piirangud video mõõtmetel ja kodeeringutel.
Esialgselt töötas iPodi tarkvara vaid Mac OS operatsioonisüsteemidel. iPod tarkvara tugi Windowsile tuli alles teise generatsiooni mudelitega. Erinevalt enamikest teistest muusikamängijatest ei toeta Apple Microsofti WMA audioformaati, kuid konverter WMA failidele on olemas Windowsi iTunesi versioonis. MIDI failidega on sama lugu.
Installatsiooni käigus seostatakse iPod ühe põhiarvutiga. Iga kord kui iPod ühendatakse selle arvutiga, sünkroniseerib iTunes kogu muusikakogu või esitusloendid kas automaatselt või käsitsi. Kasutaja saab küll mõnest teisest arvutist mängida ja lisada muusikafaile, tingimusel et iPod on seatud käsitsisünkroniseerimisele.
http://et.wikipedia.org/wiki/IPod

Siiami kass

Siiami kass



Siiami kass on Kagu-Aasiast pärit kassitõug.
Esimesed ülestähendused siiami kassist pärinevad Aasias asuvast Siiami riigist, hilisema nimega Tai. Esmakordselt mainitakse siiami kassi 17. sajandil.
Siiami kass on sündides täiesti valge (albiino), kolme-nelja nädala möödudes hakkab karvkate, esmalt nina ja kõrvade ümbruses, hiljem üle keha järk-järgult omandama pruunikat varjundit. Mida vanem on kass, seda tumedam ta on.
Siiami kassid on väga elastsed, nõtke kehaga aktiivsed kaslased. Siiami kassid võivad olla nii lühi- kui ka pikakarvalised. Väga nõtked, ei ole kalduvust rasvumisele, pikaealised, siniste silmade ja hea kuulmisega.
Legendid siiami kassi üliagressiivsusest ja inimeste ründamisest pärinevad muistsetest aegadest, kui legendi kohaselt suleti kuninga surma korral hauakambrisse ka siiami kass, kes pidi kaitsma hauakambrit rüüstajate eest. Tõenäoliselt johtus see uskumus kassi eriskummalisest omadusest - kassi silmade värvus muutub ründe, ründevalmiduse või ärrituse korral helesinisest punaseks.

http://et.wikipedia.org/wiki/Siiami_kass

Tšau-tšau

Tšau-tšau



Allikas: Vikipeedia




Tšau-tšau
Foto: Remigiusz Józefowicz, 2007
Tšau-tšau ehk chow chow on koeratõug.
Koeratõugu on kasutatud jahi-, valve- ja veokoerana. Tänapäeval on ta eelkõige seltsikoer.

Tõu nimetus ja päritolu

Nime tekke kohta on erinevaid lugusid. Ühe versiooni kohaselt sai tšau-tšau oma nime hiina jahikoera tšu järgi. Teise versiooni järgi tulnud koeratõu nimi meremeeste kõnepruugist, kes selle väljendiga tähistasid kõike laeval leiduvat söödavat. Kuna ükskord olnud laeval ka koer, keda Hiinast Inglismaale viidi, siis kutsuti tedagi chow-chow'ks.

Tõu iseloom

Tšau-tšau on iseloomult ühe inimese koer, ta on lojaalne ja ustav. Ta on julge, iseseisev, võõraste suhtes reserveeritud. Vajab kindlasti koolitamist ja kutsikana sotsialiseerimist. Tal on hästi arenenud kaitse- ja valveinstinktid. Liikumisvajadus ei ole eriti suur. Tšau-tšaud ei armasta vett. Teiste koerte suhtes võib esineda sallimatust. Kasutatakse: ehk Söödakse hiinas ja jaapani poolsetel aladel toiduna, Hiina vanas ravi-meetodites e.e posimine jne. Levinud koerte ja antud isendi kasutamine.Isendi keel,saba. (piirgondades(hiina,jaapan,/vietnam/harva esinev juba/
Müüt: Kasutusele võetud kui tugev isend. Alexandre-suure poolt.kes aitas varandusi vedada.

Välimus

Tšau-tšau on keskmist kasvu, turja kõrgus on 45–56 cm, kaal 20–32 kg. Karvkate on tihe ja paks, ilmastikukindel, tšau-tšausid on pikakarvalisi ja lühikarvalisi. Värvuselt punane, sinine, must, fawn, cream või valge. Karvkate vajab regulaarset hooldamist.
Tšau-tšaul on mustjassinine keel.

http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1au-t%C5%A1au

Tahvelarvutid

Tahvelarvuti on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga, ja mis kasutab traadita internetiga ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutifonist ja pihuarvutist. Tihti kasutakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutakse stiilust, näpu puudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri.

 Ajalugu

Esimesed tahvelarvutid

Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971 aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud tahvelarvuti oli Apple'i MessagePad 1993 aastal, mida tihti nimetatakse Newton'iks, tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas MessagePad. MessagePad ei saavutanud suurt müügiedu.
Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft, defineerimaks oma uut arvuti-standardit, 2001 aastal.
1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvuti projekti, mis hõlmas enda alla kolme seadme väljatulekut, millest ilmus üks aastal 1993 ja selleks oli Apple Newton, olles väikseim (see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800g ja oli 6 tollise ekraaniga.)

Microsoft Tablet PC

Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates kõige esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa .Net strateegia esitlusest. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud meedias sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates tahvelarvutit uuesti, mis oli sama riist(???)varaga. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamine."
Aastal 2001 tuli välja jällegi uue prototüübiga mille eesmärk oli näidata maailmale, et pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.

Apple iPad

Esimene põlvkond

 
 
2007 aastal esitas Apple iPhone'i mis tõi ta tagasi mobiilsete seadmete turule. 2009 aastal liikusid juba kuulujutud Apple'i tahvel arvutist. Nimedeks arvati 'iTablet' või 'iSlate'. iPad'i esitles pressikonverentsil 27. Jaanuaril 2010 Steve Jobs. Jobs hiljem rääkis, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus iPhone, kui ta mõtles, et need ideed võivad ju ka töötada telefoni peal. Apple hakkas iPad'i eeltellimusi võtma vastu 12. Märtsil 2010. WIFI'ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. Aprill 2010. WIFI ja 3G võimalustega iPad aga 30. Aprillil samal aastal. Esimese iPadi mõõtmed olid järgmised 243mm kõrgust, 190mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustud 1024 × 768 pikslise, 197×148 mm vedel kristall ekraaniga. (diagonaal (246.4 mm)), millel on võimalik näppudega trükkida ja kriimustuskindel klaas.

Teine põlvkond

2. Märtsil 2011 tutvustas pressikonveretsil Steve Jobs uut iPadi, ehk iPad 2'te , hoolimata sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäia. iPad 2'l on kiirem protsessor, dual core Apple A5. Apple väidab, et see on oma eelkäiast 2 korda kiirem ja kuni 9 korda kiirem graafika laadimine. Sellel on mõlemal küljel kaamera, nii ees, kui ka taga, mis võimaldab suhtlust läbi Facetime'i.Sellel on ka kolmeteljeline güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka iPhone'il multitouch ekraan, mis võimaldab sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid ekraanil, sealhulgas kasutades mitmeid sõrmi korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. Märtsil 2011.
iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit tükki. iPad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 iOS 5 uuendustega ei ole vaja enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab eelnevalt arvutita inimestel seda osta. Eelnevalt polnud see võimalik.

Teised tahvelarvutid iPadi järel

Varajased vastased Appeli iPadile turul võistlemaks tahvelarvutitena mitte kui PC'l baseeruvad, nendeks olid 5" Dell Streak, mis nägi päevavalgust Juunis 2010, ja originaalne 7" Samsung Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust Septembris 2010.
2011 aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire millel on 7 tolline ekraan. See on seotud tihedalt Kindle e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega nagu muusika, video ja muud teenused. Kindle'l on peal oma haru Androidi süsteemist mis võimaldab kiiret internetis liikumista. Selle hinnaks on vaid 199$ mis on võrdlemisi soodne võrreldes iPadi 499$. Amazon väidab, et toote hind on madal kuna ta üritab selle raha tagasi teenida müües teenuseid läbi Kindle, sealhulgas muusika, videod, app'id ja muud.