iPod
iPod on kaasaskantav meediamängija, mida valmistab ja toodab Apple.
Tootevalikus on praegu kõvakettal baseeruv iPod Classic, puutetundliku ekraaniga iPod Touch, kompaktne iPod Nano ja ülikompaktne iPod Shuffle. iPod Mini ja iPod Photo mudelite tootmine on lõpetatud. iPod Classicud säilitavad andmeid sisemisel kõvakettal, ülejäänud iPodi mudelid kasutavad aga välkmälu, et võimaldada väiksemaid mõõtmeid.
Nagu ka paljud teised digitaalsed muusikamängijad, võivad ka iPodid töötada väliste andmekandjatena. Mälumaht varieerub vastavalt mudelitele, ulatudes 2 GB-st iPod Shuffle'i puhul kuni 160 GB-ni iPod Classicul.
iPodi seeria tuleku kuulutas Apple välja 23. oktoobril 2001. a ning esimene iPod jõudis turule 10. novembril 2001.a. 7. septembril 2005 lõpetati iPod Mini tootmine ning see asendati uue iPod Nanoga. 28. juunil 2005 lõpetati ka iPod Photo tootmine.
Erinevad iPodi mudelid, mille tootmine on kas lõpetatud või toode uuendatud
Sajandivahetuse paiku hakkas Apple tootma tarkvara personaalsete digitaalseadmete kasvavale turule. Digitaalsed kaamerad, fotoaparaadid ja märkmikud olid selleks ajaks saavutanud juba küllaltki hästi välja kujunenud turuosa. Apple'i hinnangul olid aga tollased kaasaskantavad meediamängijad seevastu kas suured ja kobakad või väikesed ja kasutud ning nende kasutajaliidesed olid "uskumatult kohutavad", nii et Apple otsustas ise parema toota. Tollase Apple’i tegevdirektori Steve Jobsi käsul moodustas Apple’i riistvaraosakonna peainsener Jon Rubinstein töörühma iPodi väljatöötamiseks, kaasates teiste hulgas ka riistvarainsenere Tony Fadelli ja Michael Dhuey’t ning disainer Jonathan Ive’i. Toode arendati välja vähem kui aastaga ning esitleti 23. oktoobril 2001. Jobs kirjeldas seda kui Maciga ühilduvat seadet, millel on 5 GB-ne kõvaketas ning mis "paneb 1000 laulu sulle tasku".
Apple ei töötanud iPodi tarkvara välja täielikult firmasiseselt, vaid kasutas PortalPlayeri alusplatvormi, mis põhines kahel ARMi tuumal. Apple palkas lisaks veel ühe firma: Pixo, et too aitaks kujundada kasutajaliidest Steve Jobsi enda järelevalve all. Apple proovis aastate jooksul jätkuvalt parandada kasutajaliidese väljanägemist. Põhiliselt muudeti ainult pisidetaile nagu näiteks šrifti, aga 2007. aastal tegi Apple ka veidi suurema muutuse: koos kuuenda generatsiooni iPod Classicu ja kolmanda generatsiooni iPod Nano väljatulekuga Apple nö poolitas ekraani nii, et menüüd kuvatakse vasakul pool ning albumite kaanepildid, fotod või videod paremal pool.
2007. aasta septembris juhiti Apple'i ja patendifirma Burst.com vahelise kohtuprotsessi ajal tähelepanu iPodiga sarnasele seadmele, mis töötati välja 1979. aastal. Kane Kramer taotles 1981 patenti oma "plastikust muusikakarbile", mida ta kutsus nimega IXI. Ta ei suutnud koguda piisavalt raha, et pikendada oma toote ülemaailmset patenti ning see aegus. Kramer ei saanudki kunagi oma ideest kasu.
Nime iPod pakkus välja vabakutseline reklaamikirjanik Vinnie Chieco. Nimi iPod tuli talle väidetavalt pähe filmi "Kosmoseodüsseia 2001" repliigist "Open the pod bay door, Hal!". Pärast mõningast uurimustööd leiti aga, et toode nimega iPod on juba olemas. New Yorgist pärit Joseph N. Grasso oli oma "avaliku internetikioski" kaubamärgi registreerunud 2000. aastal iPodi nime all. Grasso loovutas iPodi kaubamärgi Apple'ile 2005. aastal.
Esialgselt töötas iPodi tarkvara vaid Mac OS operatsioonisüsteemidel. iPod tarkvara tugi Windowsile tuli alles teise generatsiooni mudelitega. Erinevalt enamikest teistest muusikamängijatest ei toeta Apple Microsofti WMA audioformaati, kuid konverter WMA failidele on olemas Windowsi iTunesi versioonis. MIDI failidega on sama lugu.
Installatsiooni käigus seostatakse iPod ühe põhiarvutiga. Iga kord kui iPod ühendatakse selle arvutiga, sünkroniseerib iTunes kogu muusikakogu või esitusloendid kas automaatselt või käsitsi. Kasutaja saab küll mõnest teisest arvutist mängida ja lisada muusikafaile, tingimusel et iPod on seatud käsitsisünkroniseerimisele.
http://et.wikipedia.org/wiki/IPod
Nagu ka paljud teised digitaalsed muusikamängijad, võivad ka iPodid töötada väliste andmekandjatena. Mälumaht varieerub vastavalt mudelitele, ulatudes 2 GB-st iPod Shuffle'i puhul kuni 160 GB-ni iPod Classicul.
iPodi seeria tuleku kuulutas Apple välja 23. oktoobril 2001. a ning esimene iPod jõudis turule 10. novembril 2001.a. 7. septembril 2005 lõpetati iPod Mini tootmine ning see asendati uue iPod Nanoga. 28. juunil 2005 lõpetati ka iPod Photo tootmine.
Ajalugu
Erinevad iPodi mudelid, mille tootmine on kas lõpetatud või toode uuendatudApple ei töötanud iPodi tarkvara välja täielikult firmasiseselt, vaid kasutas PortalPlayeri alusplatvormi, mis põhines kahel ARMi tuumal. Apple palkas lisaks veel ühe firma: Pixo, et too aitaks kujundada kasutajaliidest Steve Jobsi enda järelevalve all. Apple proovis aastate jooksul jätkuvalt parandada kasutajaliidese väljanägemist. Põhiliselt muudeti ainult pisidetaile nagu näiteks šrifti, aga 2007. aastal tegi Apple ka veidi suurema muutuse: koos kuuenda generatsiooni iPod Classicu ja kolmanda generatsiooni iPod Nano väljatulekuga Apple nö poolitas ekraani nii, et menüüd kuvatakse vasakul pool ning albumite kaanepildid, fotod või videod paremal pool.
2007. aasta septembris juhiti Apple'i ja patendifirma Burst.com vahelise kohtuprotsessi ajal tähelepanu iPodiga sarnasele seadmele, mis töötati välja 1979. aastal. Kane Kramer taotles 1981 patenti oma "plastikust muusikakarbile", mida ta kutsus nimega IXI. Ta ei suutnud koguda piisavalt raha, et pikendada oma toote ülemaailmset patenti ning see aegus. Kramer ei saanudki kunagi oma ideest kasu.
Nime iPod pakkus välja vabakutseline reklaamikirjanik Vinnie Chieco. Nimi iPod tuli talle väidetavalt pähe filmi "Kosmoseodüsseia 2001" repliigist "Open the pod bay door, Hal!". Pärast mõningast uurimustööd leiti aga, et toode nimega iPod on juba olemas. New Yorgist pärit Joseph N. Grasso oli oma "avaliku internetikioski" kaubamärgi registreerunud 2000. aastal iPodi nime all. Grasso loovutas iPodi kaubamärgi Apple'ile 2005. aastal.
Tarkvara
iPodi seeria tooted suudavad esitada paljusid audio faili formaate: MP3, AAC, M4A, Kaitstud AAC(Apple iTunesi poest), AIFF, WAV, Apple Lossless jt. Seoses iPod Photo müügile tulekuga kaasnes ka võimalus kuvada JPEG, BMP, GIF, TIFF ja PNG laiendustega pildifaile. Mõned iPodid suudavad ka lisaks esitada MPEG-4 (H.264/MPEG-4 AVC) ja QuickTime’i videoformaate, kuid seejuures kaasnevad piirangud video mõõtmetel ja kodeeringutel.Esialgselt töötas iPodi tarkvara vaid Mac OS operatsioonisüsteemidel. iPod tarkvara tugi Windowsile tuli alles teise generatsiooni mudelitega. Erinevalt enamikest teistest muusikamängijatest ei toeta Apple Microsofti WMA audioformaati, kuid konverter WMA failidele on olemas Windowsi iTunesi versioonis. MIDI failidega on sama lugu.
Installatsiooni käigus seostatakse iPod ühe põhiarvutiga. Iga kord kui iPod ühendatakse selle arvutiga, sünkroniseerib iTunes kogu muusikakogu või esitusloendid kas automaatselt või käsitsi. Kasutaja saab küll mõnest teisest arvutist mängida ja lisada muusikafaile, tingimusel et iPod on seatud käsitsisünkroniseerimisele.
http://et.wikipedia.org/wiki/IPod
No comments:
Post a Comment