Tahvelarvutid

Tahvelarvuti on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti, puutetundliku ekraaniga, ja mis kasutab traadita internetiga ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutifonist ja pihuarvutist. Tihti kasutakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutakse stiilust, näpu puudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri.

 Ajalugu

Esimesed tahvelarvutid

Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal ja esitles esimest prototüüpi 1971 aastal. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud tahvelarvuti oli Apple'i MessagePad 1993 aastal, mida tihti nimetatakse Newton'iks, tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas MessagePad. MessagePad ei saavutanud suurt müügiedu.
Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft, defineerimaks oma uut arvuti-standardit, 2001 aastal.
1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvuti projekti, mis hõlmas enda alla kolme seadme väljatulekut, millest ilmus üks aastal 1993 ja selleks oli Apple Newton, olles väikseim (see oli üsna märkimisväärne saavutus, see kaalus 800g ja oli 6 tollise ekraaniga.)

Microsoft Tablet PC

Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates kõige esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa .Net strateegia esitlusest. Kuigi see oli märkimisväärne osa sellest esitlusest, ei ilmunud meedias sellel teemal mitte ühtegi artiklit. Sama aasta novembris esitles Gates tahvelarvutit uuesti, mis oli sama riist(???)varaga. Siis esitles ta seda kui "pliiatsiga arvuti kasutamine."
Aastal 2001 tuli välja jällegi uue prototüübiga mille eesmärk oli näidata maailmale, et pliiatsiga saab kirjutada arvutisse ilma tinti raiskamata.

Apple iPad

Esimene põlvkond

 

 

2007 aastal esitas Apple iPhone'i mis tõi ta tagasi mobiilsete seadmete turule. 2009 aastal liikusid juba kuulujutud Apple'i tahvel arvutist. Nimedeks arvati 'iTablet' või 'iSlate'. iPad'i esitles pressikonverentsil 27. Jaanuaril 2010 Steve Jobs. Jobs hiljem rääkis, et Apple oli arendanud iPadi enne kui ilmus iPhone, kui ta mõtles, et need ideed võivad ju ka töötada telefoni peal. Apple hakkas iPad'i eeltellimusi võtma vastu 12. Märtsil 2010. WIFI'ga varustatud iPad jõudis kasutajateni 3. Aprill 2010. WIFI ja 3G võimalustega iPad aga 30. Aprillil samal aastal. Esimese iPadi mõõtmed olid järgmised 243mm kõrgust, 190mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustud 1024 × 768 pikslise, 197×148 mm vedel kristall ekraaniga. (diagonaal (246.4 mm)), millel on võimalik näppudega trükkida ja kriimustuskindel klaas.

Teine põlvkond

2. Märtsil 2011 tutvustas pressikonveretsil Steve Jobs uut iPadi, ehk iPad 2'te , hoolimata sellest, et oli ise tervislikel põhjustel firmast eemal. iPad 2 on 33% õhem kui tema eelkäia. iPad 2'l on kiirem protsessor, dual core Apple A5. Apple väidab, et see on oma eelkäiast 2 korda kiirem ja kuni 9 korda kiirem graafika laadimine. Sellel on mõlemal küljel kaamera, nii ees, kui ka taga, mis võimaldab suhtlust läbi Facetime'i.Sellel on ka kolmeteljeline güroskoop. Ka sellel on ette nähtud 10 tundi aku kestvust. Lisaks on iPadil nagu ka iPhone'il multitouch ekraan, mis võimaldab sõrmedega erinevaid liigutusi ja viipeid ekraanil, sealhulgas kasutades mitmeid sõrmi korraga. iPad 2 jõudis müügile 11. Märtsil 2011.

iPad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit tükki. iPad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 iOS 5 uuendustega ei ole vaja enam uue iPadi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab eelnevalt arvutita inimestel seda osta. Eelnevalt polnud see võimalik.

Teised tahvelarvutid iPadi järel

Varajased vastased Appeli iPadile turul võistlemaks tahvelarvutitena mitte kui PC'l baseeruvad, nendeks olid 5" Dell Streak, mis nägi päevavalgust Juunis 2010, ja originaalne 7" Samsung Galaxy Tab, mis nägi päevavalgust Septembris 2010.
2011 aasta septembris esitles Amazon oma tahvelarvutit Kindle Fire millel on 7 tolline ekraan. See on seotud tihedalt Kindle e-raamatute poega ning muude Amazoni teenustega nagu muusika, video ja muud teenused. Kindle'l on peal oma haru Androidi süsteemist mis võimaldab kiiret internetis liikumista. Selle hinnaks on vaid 199$ mis on võrdlemisi soodne võrreldes iPadi 499$. Amazon väidab, et toote hind on madal kuna ta üritab selle raha tagasi teenida müües teenuseid läbi Kindle, sealhulgas muusika, videod, app'id ja muud.